Rootsi laager

Nädalakese laagerdasin Rootsis Stokcholmi lähistel. Seal olid mul suurepärased tingimused treenimiseks. Ratast sai sõita vägagi künklikul maastikul justkui oleks otepääl ainult teed on miljon korda paremad. Jooksuks kasutasin kahte erinevat rada. Tempo jooksu tegin umbes 2km metsa ringil ja nn pikka jooksu tegin umb 1km tõusul :p. See tõusu trenn oli eriti karm ja nõudis väga suurt pingutust. Ujumas käisin umbes 20km kaugusel 25m basseinis. Muideks pilet maksis ainult 25sek ja seda ükskõik mis kell (eesti rahas u 40kr) võrreldes eestiga on see ikka väga odav...
Eelviimasel päeval käisin oma uut kallipsot järves proovimas ja üldmulje on positiivne(tundus kuidagi stabiilsem ja hoidis veel kõrgemal kui vana Ironmani oma...).
Kokku tuli umbes 17h aga see kõik oli väga intesiivne.

Duatloni EMV Pärnus 2007

Hooaja avastardi tegin siis seekord duatlonis (elus esimene duatlon üldse) ja kohe EMV. Nii vara pole kunagi võistlemist alustanud, aga samas pole kunagi ka nii palju treeninud kui selle hooaja eel, nii et tundus mõistlik otsus. Teiseks oli see hea võimalus näha kus ma sportlikus mõttes tegelikult asun, mida oleks vaja muuta ja mida samaks jätta. Selge oli see, et päris võistlusvormis ma veel ei olnud ja mingit super tulemust ma sinna tegema ei läinud, kuigi mõttes valmistusin korralikuks lahinguks. Võistlusest endast rääkides, siis nagu arvata oligi kujunes see väga raskeks, kuna võistluskiirusel (loe: kannatamis kiirusel) treeninguid sisuliselt tehtud ei olnud ja see tähendas kohe esimesel 6km jooksul tohutut piinlemist. Õnneks oli mul oma seisundist suhteliselt adekvaatne ülevaade ja seega ka plaan mida jooksma minna...esimsed 6km oli vaja joosta umbes 22.30-23.00 ja sellega sain suhteliselt edukalt hakkama. Kuigi kui aus olla siis kõik teised jooksid ikka väga kiiresti ja ratta peale istusin viimaste seas (oma lähimatele konkurentidele kaotust 3-4 minutit). 6km jooksu ametlik aeg 23.10 ja 50 startinust oli see 40s aeg. Sellel hetkel mõtlesin küll korraks, et kas asjal enam mõtet on...aga...kui mõne km jooksul esimesed selgees vastu hakkasid tulema ja enda enesetunne natuke paremaks läks, tuli tagasi ka vahepeal kaotsi läinud eneseuks ja minu võistlus võis alata. Kõigepealt pean ütlema, et see oli mu esimene võistlus väheke uuendusi üleelanud rattaga ja nagu lõpptulemus näitab oli ratas tasemel. Sõit ise oli kaugel ideaalsest. Umbes 3km kaotasin oma ainsa joogipudeli ja kogu minu vedeliku tarbimise plaan sai suure tagasilöögi. Ühel hetkel hakkasin tundma ka sääremarja krampe, mis hiljem sundisid mind ka kahel korral peaaegu seisma jääma ja jalga venitama. Samas oli kohati suuri probleeme ka hingamis rütmi õigeks saamise ja selle tagajärjel rinnaku pistmisega...nii, et kaugeltki mitte ideaalne ja sujuv pingutus. Numbritest rääkides, siis ratta aeg oli 37;49 ja kokkuvõttes viies aeg, koht umbes 19-20. Teist jooksu alustasin päris korralike krampide ja januga. Vahetusalast väljusin koos Hansuga (ühe suurima konkurendiga:)) aga kuna pidin hakkama oma vedeliku puudust vähendama ja krampidega võitlema siis sai ta kohe alguses 20-30m edumaa ja mina ei olnud suuteline tempot sellelhetkel tõstma, andsin pühholoogiselt alla ja lasin ta minema...pärast omavahel rääkides oli ta seda teinud teadlikult, et mind kohe alguses maha raputada ja mitte anda sansu mul tema sabas kannatama hakata...Jooks ise muutus iga km paremaks ja kuna tagant tuli üks lätlane mulle järgi ning üheskoos tõstsime järjest tempot ja kui lõpuni jäi umbes 500m siis oli selge, et selle lätaka karistan küll lõpuspurdiga ära, enda üllatuseks jäi ta väga kiiresti maha ja kuna natuke eespool oli veel üks konkurent siis jätkasin oma lõpuspurti finišijooneni ja sain temagi kätte...ja see pakkus rahuldust, et väga väsinust olekust hoolimata suutsin end kokkuvõtta ja võidelda ning mis kõige tähtsam mul on üks paganama pikk ja võimas lõpuspurt...:). 3km jooksuaeg 12.02. Minust aeglasemad olid 15 võistlejat, ehk siis minu teine jooks oli selgelt parem kui esimesed 6km ja see teeb väga head meelt. Ehk siis ma ei kuku enam nii ära kui varem ja selle tõestuseks on ka see, et suudan hoida 9km keskmist km tempot 4.00, mis minu puhul on väga suur edasiminek...Üldkokkuvõttes pean selle võistlusega rahule jääma...

Ohh jahh jälle on nii pikk vahe sisse jäänud aga mis teha...laiska parandab ainult haud...ei teagi millest nüüd kirjutada. Hispaania laagrist ei hakka pikemalt praegu kirjutama, võib vaid öelda, et õnnestus rattaga mägedes kukkuda ja ennast natuke lõhkuda. Üldjoontes oli mõnus ja nii kaua kui trenni teha sai, sai korralikult tehtud ja loodan, et suvel on mingit arengut näha.