Selleks korraks jälle valmis

Ühesõnaga sai täna läbi nädalane eksamite maraton. 5 päevaga 6 eksamit ei jäta just vägapalju aega mõelda, et võiks midagi toredat ka teha...Tulemustest on keeruline rääkida. Usun, et nö. suured eksamid (Histo ja Biokeemia) said vähemalt rahuldavalt tehtud. Histo eksam oli täiesti kreisi. 1h pikkuse eksami ajal ei jõudnud ma kordagi kõrvale/ette/taha/alla/ülesse vaadata. Kohati oli tunne, et pastakas tahab kärssama minna. Koguaeg oli gaas põhjas ja valmis sain eksami 3min enne lõppu. Ülelugemiseks ja vaatamiseks aega ei olnud, panin viimasele lause punkti ja kohe töö lauanurgale. Tunnen tõsiselt kaasa nendele, kellel ei olnud vastused süsteemselt kirjutama õpitud. Seal lihtsalt ei olnud aega mõelda sa pidi täpselt teada mida kirjutada. Ma usun, et sain asjaga hakkama, kui ma läbikukun siis poetan küll väikse kroko pisara :). Biokeemia oli esmakordselt ainult õige/vale vastusega küsimused. Ja see tegi väga ärevaks enne eksamit, sest keegi ei teadnud mida oodata...tal on eriline anne küsida, nii et keegi midagi neist aru ei saa. Tegelikuses oli eksam küll raske...aga natukene vale kohapealt. Ma lootsin, et põhirõhk on ikkagi metabolismil aga kurask hämas üpris palju erinevate rakumembraani detailidega. Minujaoks oli metabolism jumala selge...tean kõiki ensüüme...kõiki vahe ettappe...isegi nende struktuuri valemeid...ja ei ta ei või neid küsida. Jobu! :) Ühesõnaga paljuski sõltub kuidas töö esimese poole bingo läks, kui sealt tulevad mõistlikud punktid siis on lootust läbi saada küll :). Väiksemate jubinatega vaatab kuidas läheb, seal võib praegu isegi alla lävendi saada, suvel saab parandada nii et pole hullu.

Kahe varem tehtud eksami tulemused sain täna teada.
Adj tech (praktika koos teooriaga) oli ainult kas pass/fail - ja mina sain PASS :)
Investigative Imaging (x-ray vaatamine ja struktuuride ära tundmine) - 76% (I'm happy with that :)))

Tunnen kodu lõhna,
MArtyn

No university WCH in Cycling

Täna sa väikene kahtlus kinnitus, ehk siis 2010 aasta üliõpilas jalgratturite maailmameistrivõistlusi EI TOIMU. Põhjused vägagi proosalised - ükski riik ei esitanud korraldamiseks soovi. Sellest on iseenest väga kahju, sest sinna peale saamise üritamine oli üks suur motivaator. Aga mis teha. Asjal on aga ka hea külg :). Ehk siis 2011-dal aastal Hiinas Shenzhen's toimuval Universiaadil on jalgratta sport esmakordselt, küll külalis alana, aga siiski esindatud. See annab mulle aega atra seda ja oma võimalust otsida. Muidugi palju sõltub juba selle kevade võistlusestest aga praegu tuksub küll kuskil kaugel-kaugel sisimas mõtle, et see võiks päris huvitav jätk minu karjäärile olla :) Elame näeme, ütles pime kui peaga vastu puud jooksis...

MArtyn

Üks vana video :)

Vat mis mina arvutist leidsin :) Head vaatamist

Hooaeg 2010

Nagu nii mõnedki teavad, siis enda suureks üllatuseks sain Bournemouth Univerisity'st (BU) sportlastele mõeldud ühekordset sipendumi, mis tähendab, et järgmine hooaeg TULEB PANNA TÄIE RAHAEEST :=). Minu jaoks muutis see tegelikult elu natukene raskemaks. Miks? Kui mingi hetk olin mõttes juba loobunud ja suutmas leppida, et järgmist hooaega ei tule, siis nüüd oli võimatu EI öelda. Raskemaks muudab see olukorra just sellest küljest, et nüüd on lisaks kasvavale kooli koormusele vaja hakkama saada ka kvalitatiivse treeninguga. Palju lihtsam oleks olnud ainult koolile keskenduda ja vahel sõpradega väljas käia...Aga ei. Mulle ju kerged lahedused ei sobi! Igaljuhul esimene kuu on korralikult treenitud ja praegu peab küll ütlema, et positiivseid märke on üks jagu.
Treeningud on ülesse ehitatud mõneti teistmoodi võrreldes eelmise hooajaga, mis on ka mõistetav. Toona oli vaja teha rohkem mahtu, et keha hiljem intensiivsusele vastu peaks. Lisaks oli koolist rohkem vaba aega. KOOL OLI ON JA JÄÄB PRIORITEEDIKS! See aasta teen mõneti vähem, aga see mida teen katsun teha asja ette. Väljendub see lühemates ratta treeningutes ja tõusnud jõusaali osakaalus. Kindlasti on see kaheteraga mõõk, sest lähen riskima, aga muud varianti mul väga ei ole...sest vormis pean olema juba aprilli - mai ...Ehk mida üritan teha on kasvatada oluliselt oma jõulisi näitajaid, ning loodan, et suudan selle lisandunud power'i pedaalidesse panna. Ratta seljas korraga üle 3h treeninguid ei plaani, mis tähendab, et aeroobne suutlikus kindlasti see läbi ei parane, kuid samas kuni 1 tunni kesvaks 40km eraldistardiga sõiduks peaks sellest piisama. Kui eelmine hooaeg alustasin intensiivus treeningutega alles veebruari alguses siis nüüd plaanin alustada novembri keskpaigast. Lõigu trennid teen kõik kasutades pukki, eks siis sise tingimustes, mis peaks oluliselt tõstma minu kadentsi ja parandama tehnikat. Uue hooaja kaheks märgusõnaks võibki nimetada kadents ja power! Viimase tõstmiseks proovin see aasta minu jaoks uutset asja - Singel speed ratast! Tähendab see seda, et mulle on ehitatud 1970-dest päris raudraami peale ratas millel on üks käik. Ehk siis ükskõik mis teele jääb, tuleb üle või alla saada sama käiguga. Ülekanne mida kasutan on 53/14, mis teoorias peaks võimaldama sõita kuni 50km/h, ehk siis päris suur ülekanne. Praktikas tähendab see aga seda, et kerged treeningud jäid kõik eelmisesse aastasse :). Kuna siin siledat maad ei ole (loe: sarnaneb Otepääga) siis pean väga palju ronima kasutades rasket ülekannet. Just sellest loodagi kasu lõigata ning oma erialast võimsust tõsta. Siiamaani olen peaaegu igaltpoolt ülesse saanud, kui välja arvata üks umbes 2km pikkune ja 16% kaldenurgaga tõus, kus natukene rohkem kui poolepeal olin sunnitud maha tulema ja veitsa jalutama, kuid enne lõppu ronisin tagasi sadulasse ning vägistasin ülesse välja :). Enne koju vaheajale tulekut tahan sealt ülesse saada :P.
Jõusaali poolepealt treenin nüüd koos teist BU sportlastega ning usun, et see saab mulle väga kasulik olema. Mõnus punt ning treener, kes utsitab tagant. Järgmised 2 nädalat tegeleme sissejuhatuse ja tehnika ülevaatamisega, ning siis läheb tööks lahti. Ees ootab 8-10 nädalane maksimaal jõu tsükkel, kus üritame suurte raskustega lihast "plahvatama õpetada". Minu jaoks on selle tsükli peaeesmärk alajäsemetes olevate lihaskuidude maksimaalne ärakasutamine, ehk siis suurendatud raskus sunnib lihaskiududesse signaali toovad närviimpulsid maksimaalselt "tulistama" ja see läbi kasutama võimalikult palju lihaskiudusi, et vajalikku harjutust sooritada. Kindalsti ei ole jalgrattaspordis (treki sprint välja arvata) kui vastupidavus alal vaja kõrget maksimaalset lihas suutlikust aga oluline on just "saadaval" olevate ja tööks kasutatavate lihaskiudude kõrge arv. Mõneti on eraldistart erinev tavapäraset maantesõidus, eriti kui ei ole tegemist aeroobselt väga andeka inimesega, mida mina kindlasti ei ole. See pärast valisingi selle tee ja eks 10 kuu pärast olen jälle targem, kas see ülesse ehitus toimis või mitte! :)

Pärast pikka kaalumist, avaldan esimest korda oma hooaja eesmärgid ka laiemale ringile :=)

1. Üliõplaste MM - Mai lõpp (kp ei ole veel paigas, ilmselt kas Holland või Belgia). Kõigepealt on vaja ennast hooaja alguses tõestada, et sinna peale saada!
2. Briti ülikoolide meistrivõistlused 25mile (40km) - 01.05.10 Oxford (top 3)
3. Briti ülikoolide meistrivõistlused 10 mile (16km) - 24.04.10 Cambridge (top 6)

4. EMV Trekil 4km individuaalne jälitus - augusti keskel

Ajaliselt:
10 mile (kodurajal P311) - vana PB 23:13 - uus PB 22:29
10 mile kiirel rajal - vana PB 21:36 - uus 20:29 (47km/h)
25 mile - vana PB 57:27 (raske rada!) - uus PB 52:59 (45km/h)
4km jälitust - vana PB -- - uus PB 5:20 (44km/h, kogemus puudub, alustame madalalt)

Vat selline väike ülevaade minu tegemistest. Loodan, et kõik jätkub tõusvas joones ning suudan esimest korda oma sportlaskarjääri jooksul välja võidelda koha tiitlivõistlustel ja siis juba seal edukas olla! :)

Treenimisteni MArtyn

WOW November

Aeg lausa lendab. Hmn oleks seda varem nagu juba öelnud ... :). Aga no nii on.
Koolis on praegu kõik päris talutav...kui välja arvata see, et 4 nädala pärast on eksamite sooritamise aeg. Hetkel tundub kõik kontrolli all olevat aga samas tean, et nii mõneski raskemas aines on põhi asjad veel võtmata, mis tähendab, et lõpp saab jällegi väga närviline olema...

Eksami graafik on järgmine:
E (07.12) Anatomy
T. Histopathology
K. Radiography
N. Molecular Physiology
Psycho Social
R. (11.12) Physiology/Pharmacology

Enne neid sooritame veel 2 eksamit: Investigative Imaging ja Adj Tech praktiline.

MArtyn

Rostocki laev

Nüüd, kui maraton laeva sõit on peaaegu läbi saamas, tahaks öelda, et pagana kiirelt läksid need 26h. Mhm tegelikult ei olnud see sõit hullu midagi. Väike aga hubane laevake ning piisavalt tegevust, aeg lausa lendas.
Mis tegime siis kõik need tunnid?
Hommikul magasime 10ni ning pärast seda tegime korraliku hommikusöögi ning jalutasime tekil väikese ringi :). Edasi vaatasime filmi "Body of lies" ning rääkisime niisama juttu. Mina muidugi kasutasin juhust ja mängisin arvutiga päris palju :). Liina samalajal kas magas või luges oma raamatut. Praegu on laevalt mahaminekuni jäänud täpselt 30min. Õues on kott pime aga Saksmaa tuled paistav juba taamalt...

Edasi suudnume Hamburgi, kus kohtume minu kursavennaga.

Kirjutamiseni,
Martin&Liina

Suvi 2009... Läbi ta on :(

Teadlikult olen oma bloggi natukene tahaplaanile jätnud, sest lihtsalt ei ole kirjutamise tuju olnud. Nüüd aga on :)

Suvest pikemalt kirjutama ei hakka, tahan lihtsalt tänada kõikki, kes selle suve minu jaoks nii toredaks muutsid! Tõesti hea oli kodus olla ja väga raske on end lahkuma seada...

Kui eelmine aasta samalajal ei suutnud ära oodata millal Inglismaale jõuan, siis täna pean tunnistama, et lahkun kodust väga suure kurbusega...Aga ma tean, et ma ajan enda jaoks õiget asja..MA TAHAN SAADA CHIROPRACTIKUKS. See teadmine aitab kõik need kurbuse mõtted peletada ja toob naeratuse tagasi huulile :)

Mis edasi saab?
Järgneva nädala plaan on lihtne (vähemalt arvutis tehtud plaani järgi). Täna istusime koos Liinaga Soome laevale, et siis sealt õhtul suunduda laeva peale, mis viib meid Rostock'i. See "väikene" laeva reis peaks aega võtma 26h ehk siis terve igaviku. Rostocki jõuame 15 sept. hilisõhtul kell 23.00. Sealt suundume edasi 200km kaugusel asuvasse Hamburgi, kus ööbime kursavenna Freddy juures. Järgneva päeva plaanime veeta Hamburgi linna peal, tutvudes kohalike vaatamisväärsustega. Õhtul sõidame umbes 350km edelasse ning telgime Hohe mark'i rahvuspargis asuvas Hünxe külakeses. 17 sept hommikul on plaanis edasi liikuda lääne suunas, läbi Duisburgi Hollandisse, Eindhoveni, kus tahaks veeta päeva. Õhtul sõidame paarikümne km kaugusel asuvasse telkimiskohta. Hommikul tahaks läbi põigata veel Olümpialinnast Antwerpenist ning päevaks jõuda Brüsselisse, kus meie teed Liinaga seekord lahkulähevad...Liina võtab Brüssel-Riia lennu ning suudnub koju tagasi :(:(:(:(...
Mina aga jätkan oma teekonda Prantsusmaale, linna nimega Caleis, kust võtan laeva, et sõita Inglismaale. Oma BO koju peaksin jõudma 18 sept ööseks.

Selline kiire ülevaade mis, meid ees ootamas...Läheks kõik vaid nii ilusasti :)

Niipalju siis Soome laevapealt, loodevasti saan kuskil veel meie tegemistest jälgi jätta.

MArtyn

Viimane nädal

Tänasega algab siis viimane nädal sellel kooliaastal. Uskumatu, onju! Alles see oli kui kirjutasin trussade väel ringijooksmisest ja kultuuride vahelistest erinevustest...Need 10 kuud on justkui läbi lennanud, andmata hetkeksi aega hingetõmmata ja rongilt mahaastuda. Nüüd kui on jäänud 7 päeva ja 4 eksamit, tunnen küll, et igapäevaga tahan rohkem ja rohkem koju, uskumatu aga jah igatsen praegu kõike seda, mida enne tähelegi ei pannud ja iseenesest mõistetavalt võtsin, ikka päris palju.

Eelmine nädal oli üpris pingeline - eksamid. Ehk siis tegime 5 päevaga 4 kirjaliku tööd. Esmapäeval alustasime Anatomy+Microanatomy ühise eksamiga, usun, et tegin vähemalt rahuldavalt.
Teisipäeval oli eksamivaba päev, mis tähendas aga seda, et tuli mega palju õppida kolmapäevase Imaging eksami jaoks - ühepäevaga pidin endale selgeks tegema MRI, X-ray, CT scan, Ultrasound tööpõhimõtted. Lisaks veel inimese silma ja kõrva ehituse. Miks ühepäevaga? Sest sisuliselt kogu oma vaba õppimise aja olin pannud Keemiga tegelemisele...
Kolmapäev - imaging eksam, loodan rahuldavale tulemusele.
Neljapäev - Phycosocial, usun, et poolepäeva õppimise kohta peaks vähemalt rahuldava hinde saama
REEDE - päev milleks vormi timmitud juba kuid, ehk Keemia. Jälle oli saalist lahkumisel tühitunne sees ja see valmistab natukene pettumust...Ma olen selle asjaga ikka mega palju tegelenud nüüd ja ikka ta teeb sellise eksami, et jääb tunne kui rumal sa tegelikult oled...Ma pean saama 40%, et minu kiropraktika õpingud jätkuda saaksid...usun et olen üsna selle kriitilise piiri lähedal, aga kummalpool...

Nädalavahetuse võtan natuke kergemalt, teen muid asju ja pühapäeval katsun uuesti õppima hakata. Praegu on küll tunne, et uueks aineks keskendumine on võimatu, eriti pärast sellist masendavat reedet...


Peatse kohtumiseni,
MArtyn

Kriitilist lugemist

Küllaltki kahtlase sisuga artikkel aga siiski näitamaks, et meie tulevik chiropractic'na ei saa olema kerge - nii on see aasta kümneid olnud ja tõenäoliselt jääb ka igaveseks. Ilmselgelt ei ole selle artikli kirjutaja obejktiivne aga usun, et neid inimesi on kõvasti rohkem, kes selle lookese peale vilistavad ja ütlevad et chiropractic pääsis mu elu...

Huvitav oleks lugeda seda artiklit võrdluses tavameditsiiniga...

PS. Kahjuks on see artikel inglisekeels ja liiga pikk, et ma seda tõlkima viitsiksin hakata.

Kooli asjust ka :)

Kuna ootamatult on kätte jõudnud mai lõpp tähedab see seda, et nii mõnedki kirjalikud tööd on kohe kohe vaja sisseanda. Väike kokkuvõte millega siin viimased nädalad oma pead murdnud olen:

1) Case presentation - tegemist oli grupi tööga. Saime konkreetsete symptomidega paberi, kus peal veel igasugu huvitavaid andmeid mille põhjal tuli töötav diagnoos panna. Iseenesest oli selle tegemiseks üpris palju aega aga nagu grupi töödega ikka...kipuvad venima :). Aga õnneks saime tähtajaks kenasti valmis. Järgnes klassi ees nö. powerpointi presentatsioon kus igal grupi liikmel oli oma küsimus millele ta vastust üritas anda. Mina pidin tegelema veenide anatoomiaga jäsemetes. Usun, et sain oma osaga kenasti hakkama, slideshow oli huvitav ja hääl nagu ikka vali :D. Ah jaa, meie patsiendil oli Deep vein tromboses (süva veenide dromboos). TEHTUD

2) Keemia praktikumi raport - praktikum ise oli kuul pähe, mitte midagi ei saanud aru jälle. Tüütuks hakkab muutuma juba :D. Terve nädalavahetuse kulutasin sellepeale, et kõigepealt midagi aru saada ja siis ohh rõõmu - midagi veel kokkukirjutada. Teemaks olid Aldehüüdid, ketonid, fenoolid ja alkeenid. Tegelikult päris huvitav värk, aga no pagana palju võtab mul ikka aega, et midagi aru saada. Seekord tegin nii, et näitasin õppejõule enne esitamist, ning esimesel korral ta veitsa kortsutas kulmu aga nüüd eile näitasin uuesti ja siis oli juba päris rõõmsa näoga. Esitamis tähtaeg on 01.06 (TEHTUD)

3) Füsioloogia praktikumi raport - koosnes kolmest osast 1) Mõõtsime alpha, beta, theta ja delta lained inimese peas. 2) biitsepsi jõudu erinevate raskustega, et näha kuidas lihasekiudude aktiivsus ja tööserakendumine muutub erinevate raskustega 3) patella refleksi. Lisaks peame kirjutama veel kuidas valedetektor töötab. Ühesõnaga mega mahukas värk. Kokku 9 lehekülge. Võttis aega aga nüüd on valmis. Esitamise tähtaeg 02.06 (loodetavasti tehtud)

4) On Going case - see on nüüd nagu maasikas tordipeal. Asi väga lihtne, mulle anti patsiendi kaust, kus sees kogu tema meditsiinile ajalugu. Ja siis mina hakkan kirjutama kõikidest tema probleemidest ja lõpuks pean välja tulema võimalike diagnoosidega. Nii lugeda siis tundub isegi päris huvitav, aga tegelikult on see patsient (Duncan) üks paras paadialune, kelle ellu tuli päike kui ta lotoga raha võitis. Igaljuhul on ta paras jäletis, kes haiseb ja on sitane. Ainuüksi mõte, et ma peaks sellistega töötama hakkama ajab veits vihaseks - tänan ei. Õnneks ma teda näinud ei ole aga üks meie tuutoritest kehastus Duncaniks, nii et ettekujutus on päris reaalne. Nagu arvata võib on seegi töö päris mahukas - umbes 15 lehekülge. Kuna mul on enamus valmis siis võin oma diagnoosid siia ka panna - 1) kuna Duncan tuli kliinikusse alaselja valudega, siis kõigepealt asume seda ragistama :) - diagnoos- lumbar facet syndrome (ma ei oska seda eestikeeles seletada, sest ei tea anatoomilisi termineid enam, vabadust :D) 2) Duncan käis Tais puhkusel, kus tal oli juhusuhe ühe "naisega" ning pärast seda on kõvasti köhima hakanud, ning lisaks eraldub hommikuti ka röga. Kuna ta tarbib väga palju alkoholi ning suitsetab, siis see on tema immunsüsteemi väga nõrgaks muutnud. Seal on veel paar väikest asja mis kõik viitavad (kaalukaotamine, väike palavik jne) Tuberkuloosile. Lisaks on väike võimalus, et tal on Pancoast cancer. Sellele viitavad kaks asja - valu õlapiirkonnas ning abaluu ümbruses ja kahinad ülemistest hingamisteedes. Aga see tõenäosus on väga väike ma arvan. Et aru saada mis tal tegelikult on oleks vaja X-ray teha. 3) lisaks on tal Peptic ulcer (ma arvan, et see on maohaavand eesti keels, aga kui ei ole siis mina ei tea midagi) Selle põhjuseks siis liigne alkohol, suitsetamine ja ebakvaliteetne toit. Vat sihuke värk meie Duncaniga. Enamvähem olen omadega valmis, mõned laused vaja paremaks formuleerida...tähtaeg 08.06

5) Clinic reflection letter - 3 semestri jooksul peame kliinikus oma interne vähemalt 6 korral jälgimas käima, kuidas tema patsiendiga tegeleb ja sellest siis lõpuks 500 sõnalise arutluse kirjutama. Boooooring (Pole mõelnud ka veel tegemise peale) tähtaeg 15.06.

Aaa ja lisaks ei saa unustada, et 22 juuni hakkab kahe nädalane eksmite maraton, aga sellest pikemalt juba järgmine kord. Seniks parimat ja Ilusat suve algust kõigile!

Lehvalehva :)
MArtyn

Tarmo Jallai tegemistest USA's

Huvitav artikkel, kes otsib, see leiab mida mõtlen :)

Võistlushooaja kokkuvõte

Mõneti pikk paus on sissejäänud aga vahepeal on vägagi huvitavad ajad olnud. Lühidalt tehes, oma hooaja eesmärgid nagu peaaegu täitsin...jah. PEAAEGU see on kõige nõmedam asi üldse mis juhtuda saab...Hooaega alustades lähtusin kahest kriteeriumist: 1) aeg 2) koht. Ajalised eesmärgid mõlemad täitsin ja päris korralikult. Kuigi kohati hooaja jooksul tundus, et äkki on liiga suure tükikallale mindud, aga ei sain kenasti hakkama. Koha poolest aga rahule jääda ei saa. Kindel soov oli BUCS esi kaheksasse sõita aga konkurents oli oodatust palju tihedam, ehk siis tuli rahulduda 10mile 12 ja 25mile 13 kohaga. Ajaliselt tulemused vastavalt: 21:36 ja 57:27. Mõlema võistluse kohta võin öelda, et ma olin kindlasti heas vormis, aga mitte teravaimas. Lihtsalt aega jäi väheks. Seda enam tekitab küsimusi, milleks ma tegelikult võimeline olen? Hooajale tagasi vaadates võib öelda, et see oli kindlasti huvitav ja raske aga mitte ideaalne hooaeg. Sisuliselt 7 kuuga suutsin end ülestöötada põhimõtteliselt nullist! See oli minu jaoks väga huvitav protsess ja ma nägin jälle kui väga mulle treenida meeldib ja kui palju ma tegelikult sporti armastan...Siit oleks loogiline järeldada, et järgmiseks hooajaks siis veel suuremad tükid ja kõrgemad kohad...Aga oleks see vaid nii lihtne! Ei ole, üldse kohe mitte. Nüüd kui olen üle nädala ratta sellejast eemal olnud üritangi endas selgusele jõuda mis edasi teha. Süda sees tahaks hirmsalt midagi võita ja sõita kiiremini kui ma seda kunagi varem olen teinud...aga pea vasardab kui rauda, Ei ära astu järgmist sammu....Eks paistab mis saab, igaljuhul praegu tunnen, et võimalused on 50-50...

Ilusat suve algust,
MArtyn

Päev Londonis

Teisipäeva varahommikul istusime siis bussi peale ja põrutasime Inglismaa kuningriigi pealinna Londonisse. Bussi istudes meil kindlat plaani polnud, mida põnevat seal teha. Esialgsete mõtete kohaselt pidime esimese poole päevast shoppma ja siis, kas London Eye'ga väikse tiiru tegema või Madam Toussou muuseum't külastama. Tegelikuses kujunes välja ikkagi ainult shoppamine, sest kahte asja: poodides kolada ja kultuuriga tutvuda, seal linnas lihtsalt ühe päevaga ei ole võimalik. Ilmaga meil vedas. Vähe oli pilvine aga kohatised päiksekiired tegid päeva väga mõnusaks. Enamuse ajast veetisme suures spordi ja vabaaja keskuses Lillywhites. Mega palju ilusat ja odavat kaupa, kuid väga nõme pood. Näiteks liikumis ruumi sisuliselt ei ole kõik 5 korrust on niiiiiimooodi asju täistopitud, et seljakotiga liigelda on võimatu. Kogu aeg ronib sulle keegi otsa või mängid sahka ja lükkad riideid maha. Tobeduse tipp oli muidugi see karderoobide ja proovimise süsteem. Sa võid kabiini kaasa võtta ainult 4 asja. Oky sellest saab veel aru...Aga on eraldi meeste ja naiste karderoobid ning sa ei tohi kaaslast boksi võtta, vaid ta peab jääma bokside tsoonist välja, ning sina pead tulema uuesti välja, et näidata asja mida sa proovid! Ei tundu hull...aga kui sull on 15 asja, sa pead selle number 4-ga mängima koguaeg, siis panema jalatsid jalga, et sa saaksid JÄLLE välja jalutada..igaljuhul see oli väga aega ja närve nõudev tegevus, sest seal töötav Leedu, Vene, Poola,Ukraina, Somaalia, India ja Türgi staff on oma töökoha kaotamise pärat nii pinges ja närvis, et tulevad kasvõi kätega seletama kuidas on vaja asju teha...See ei olnud kõige parem kogemus aga noh järgminekord oskab ette häälestuda, et lähed lahingusse :D
Pärast väsitavat sõda oli aeg süüa. Seadsimegi sammud Chinatown'i poole, et üks hea ja kosutav hiina buffe süüa. 3 kohavahel valides langes liisk lõpuks kõige kallimale (8.90£) aga kõige suurema valikuga hiinakale. Pärast üle tunni kestnud õgimist jalutasime veel natukene linnapeal ringi ja oligi aeg tagasi bussijaama poole minema hakata.
Praegu on Londonis päris hea turist olla, sest rahvast on veel üpris vähe, seega eiole nii närviline. Kuna ühtegi kultuuri atraktsiooni ei jõudnud külastada siis tuleb varsti tagasi minna :D

Tervitused Matu&Liina :)

Võistlus nr. 3. TT 13,5mile = 20km

Pühapäeval (15.03) tegin oma kolmanda eraldistardi võistluse sellel hooajal. Mega ilusa ilmaga kahjuks väga super sõitu teha ei suutnud. Peamine põhjus, miks ise väga rahule ei jää, sest sellist lendamise tunnet ei tekkinud, ka rütmi polnud. Minu jaoks oli see rada liiga künklik. Päris mitmel tõusul tuli asendist välja tulla ja püstipeal sõita. Seda aga minu keha kohe üldse ei talu. Seega rasked rajad kahjuks minu jaoks pole. Lööb jala täis ja kiirus kaob. Kokkuvõtes olin 5-s ajaga 33:04 ehk siis umbes minut aeglasem kui soovinuks. Keksmiseks kiiruseks teeb see 38km/h. Tulen küll liidritele koguaeg lähemale aga kas aeg enne otsa ei saa...eks paistab, praegu veel väga ei muretse. Sest tean, et minu põhisõidud on väga kiirete mitte raskete radade peal, ja kui selleks ajaks oma aju ümber tuunida jõuan, siis võin päris kiire olla. Jalg on juba praegu päris palju lubav aga pea ei lase endiselt endale veel haiget teha...aga küll hakkab :D

Parimat
MArtyn

Võistlus nr. 2. TT 10mile = 16km

Väga hea on tõdeda, et praegu tunduvad asjad liikuvat õiges suunas. Kui kaks nädalat tagasi näitasin samal raja aega 26:37 siis täna juba oluliselt kiiremat tulemust. Ausaltöeldes olen isegi meeldivalt üllatunud, sest aega alla 25 minuti plaanisin aga seda, et see üpris "mõnusalt" tuleb poleks küll osanud arvata. Kohe stardist minnes sain sisse hea rütmi ja pidin ennast kõvasti tagasihoidma, et mitte käiku juurde panna vaid kadentsi hoida. Terve mineku osa oli kerge taganttuul ning teadsin, et pean ettevaatlik olema, seega sõitsin päris suure reserviga. Tagasipöördes aga selgus, et minu õnneks pole see vastutuul ka väga hull (vastutuult küll praegu sõita ei jaksaks), tuntav aga mitte hull. Seega suutsin hoida sama kiirust ning viimased 3,5km keeresin gaasi nii põhja kui see võimalik oli. Seda peab küll ütlema, et intensiivse tööga keha ikka üldse harjunud ei ole. Mis on ka loogiline, sest need treeningud seisavad kõik alles ees. Lõpuks suutsin ennast päris tühjaks pigistada ja see on ikka ütlemata kaiff tunne küll...täna meenus, miks see eraldistart nii väga mulle meeldis - kiirus ja enesesundimine, sa oled üksi, sa pead suutma mõelda kaugemale kui 60''...ja paganama hea on kellestki parem olla :). Aeg täna siis 24:54 ja koht 6. See koht mind väga ei huvita, praegu on tähtsad vaid numbrid kellal ja ENESETUNNE. Väikse võrdlusena võib tuua, kui 2nd tagasi kaotasin toona ja ka täna 2koha saanud mehele 1:42 siis nüüd 1:18...24 sekundit kahe nädalaga ei ole just väga paha 10mile peal. Eriti kui mina sõidan rattaga millel on peal sõbralt laenatud clip-on eraldi pulgad, mis kuidagi minu lenksu küljes püsida ei taha ning lahti loksuvad, ehk siis mina pean neid hoidma, mitte nemad mind :). Ja see asend seal rattapeal on ikka väga vale, pool jõust läheb kuhugi metsavahele jalutama ja kogu õues liikuv tuul leiab just mind ülesse. See vend aga - raam LOOK KG 496, Zipp'i ketas ja 808 jne. Aga pole hullu, praegu peabki raske ja vastik olema :)


Kirjutamisteni,
MArtyn

ANDRUS VEERPALU MAAILMAMEISTER

Maailmameistreid on olnud palju ja tuleb igaastaga juurde...Aga see millega sai 20 veebruaril aastal 2009 hakkama Andrus Veerpalu ei ole absoluutselt tavaline. See on isegi maailmaspordi ajaloo kohapealt Fenomenaalne. Miks Fenomenaalne? Kerime ajaloos natukene tagasi.
Kui Andrus 1999 aasta Ramsau MM'l maratonis Mika Myllylä järel hõbeda võttis tekkisid emotsioonid, mis tundusid abosoluutselt ületamatud- esimese Eesti suusatajana MM medal. Kaks aastat hiljem tegi "vanakene" (30 aastane) Veerpalu Lahti MM unustamatu sõidu. Võites esimese Eesti suusatajana Maailma Meristri tiitli - parim mees planeedil MAA 15km klassikasõidus! Edestades toona vaid 0,1 sekundiga Frode Estilit. Oma silmaga seda sõitu pealt näinuna, mäletan täpselt, kui uhke oli eestlasena Lahti suusastaadionil ringikäia, sestap tean ja tunnen tänase sõidu maitset väga hästi. Veelgi enam, aastal 2002 Salt Lake City's tegi Andrus seda, millest paljud unistavad aga vähesed saavutavad - ta tuli Olümpiavõitjaks. Ants Antsoni Inbruckis võidetud Eesti ajaloo esimesele talvealade Olümpiakullale tuli järge oodata ligemale 40 aastat, kuid Pärnus sündinud Andrus Veerpalu sai sellega hakkama. Sellest päevast võis öelda, et Veerpalu oli saavutanud kõik...kõik millest keskmine tippsportlane unistab. Aga...kui inimene on võitma sündinud, siis ta ei suuda seda tunnet lahti lasta. Meil kõigil on asjad millest me loobuda ei suuda, või ei taha. Andrus on loomult võitja ja sellest kaiffist ta ei suuda loobuda. Isegi siis kui ajad on rasked ja kõik ei lähe kaugeltki nii nagu loodetud. Järgmist suurt triufi tuli oodata ei rohkem ega vähem kui 4 aastat. 2003 Wall di Fiemme ja 2005 aasta Oberstorfi MM ebaõnnestusid - nii lihtsalt pidi minema, sest muidu oleks suusatamine muutunud sama igavaks kui oli seda vormel-1 kui Michael Schumaher ainult võite noppis. 2006 aastal, Torino Olümpiamägudel tegi Andrus aga jälle kord seda, mille võimalikusesse uskus ainult tema ise (koos perekonnaga) ja Mari Alaver. 15km klassikasõidus, ei olnud 4 aastaga tekkinud maailma meest, kes oleks suutnud lüüa meie Andrus Veerpalu. "Andust" sai teine Eesti sportlane, kes suutnud võita kaks Olümpiakulda, Erika Salumäe kõrvale. 36 aastaselt võis Veerpalu kohta südamerahuga öelda, sa mees oled teinud head tööd ja võid uhkusega väljateenitud pensionile minna. Aga ei, võitja hing seda ei lubanud...veelgi enam järges peaaegu 1,5 aastat vigastuse pausi. Tekkis küsimus, Andrus miks sa seda teed? Mingit vajadust ju ei ole...aga oli. Veel ja veel on vaja võita...Veel ja veel on vaja olla parem kui keegi teine...Ta tuli tagasi kõige kiuste, sest ta on võitja! Peale Torino Olümpiavõitu ei tulnud esikohta üle 2 aasta. Kui nüüd 38 aastasena, suure riskiga esimest korda võistlustel ilma määrdeta suusaga sõites, tõestas Veerpalu oma Fenomenaalust, tulles läbiajaloo vanimaks suusaalade Maailmameistriks. Ta ei ole lihtsalt üks maailmameister nagu Andrus Värnik, Veerpalu on Fenomen kogu maailmale! Selle sõiduga ei tehtud ainult Eesti spordiajalugu vaid kogu maailma spordiajalugu. Ilma silma pilugutamatagi võib Andrust võrrelda selliste spordi suurte Comeback'ga nagu seda tegid Michel Jordan, ja Lance Amstrong jne. Palju õnne kõigile eestlastele, täna on meie kõigi päev ja seda kõike jällegi tänu Andrus Veerpalule...

Kas Andrus on võimeline 40 aastasena võtma oma 3. Olümpiakulda...?

Ilusat pidutsemist Eesti, meie Inglismaal lasime eesti hümnil kõlaritest täielhäälel kõlada! :)

MArtyn...

Võistlus nr. 1. TT 10mile = 16km

Jah uskumatu aga esimest korda elus viisin oma ratta joonele juba veebruari kuus! Võistlus ise oli küllaltki siledal maastikul ning mitte väga tuuline. Stardipaika kohale jõudes oli esmamulje päris masendav (heas mõtte). Umbes 6-7 täis konditsioonis TT ratas, mehed peal nagu härjad. Korra tekkis küll küsimus, et mida ma siin teen :), aga siis tuli meelde, et see võistlus on väga raske treeningnädala maasikas tordi peal. Tegin siis oma registeerimise ära ning toppisin oma Giro aero kiivri pähe. Seda, et see tuleb väga raske võistlus, teadsin ma juba enne starti ja nii ka läks. Esimest minutist kuni viimaseni oli väga väga ebamugav. Keha ja jalad on tugevast mahutsüklist väga väsinud, ning jõudu mis jalas on ei õnnestu veel kuidagi pedaalidesse kanda ja sealt edasi ratta liigutamiseks. Teravust, mida mul tavaliselt kipub ülejääma praegu üldse ei ole ja see tähendab, et ülekannet ei suuda kuidagi kerimisse viia, vaid tuleb üks suur kangutamine. See kõik oli prognoositav ja olin selleks peas valmis. Millega rahule võib jääda on kindlasti kopsude töö. Suutsin ilusti kõhulihased hingamis tegevusse kaasata ja sellest tulenevalt suures ulatuses oma kopsude reserve realiseerida. See on minupuhul suur asi, sest eelnevatel aastatel on mul just selles osad suuri puudujääke olnud.
Alustasin väga ettevaatlikult, mis ei täheda aga, et oleksin suutnud minna kiiremini. Lihtsalt üritasin ennast mitte kohe päris kinnisõita. See ka sellesmõttes õnnestus, et pöördepunkti jõudsin 12:57'ga ning sealt edasi suutsin natukene kadentsi tõsta ja sellest tulenevalt ka liikumis kiirust kasvatada. Teine 5 mile tuli juba natukene "kergemalt" ehk suutsin oma keha nii palju sundida, et ajaks tuli 12:40. Ametlik lõpp aeg 26:37 ja kolmas koht :). Ehk nii mõnigi mega rattaga vend sai pikaninaga jäetud. Kaotust võitjale kogunes ligi 2minutit ja teisele kohale 1:30. Need mehed kellele kaotasin on siinse piiirkonna parimad eraldistardist sõitjad, kelle parimad ajad nii 10mile kui 25mile on väga kõrgest klassist. See aga tähendab minu jaoks üpris korraliku võistlust ja mis peamine esimese võistluse järel võib öelda, et liigun õiges suunas :).

Kirjutamisteni,

MArtyn...

Eksamite tulemused - Läbikukkumine

Pikalt pole siin väga midagi kirjutada. Minu jaoks oli seekord ainult üks küsimus, kas suudan läbida Keemia eksami või mitte - ja seekord ma seda ei suutnud. See aga tähendab minu jaoks kogu eksamisessiooni läbikukkumist, sest pole olemas peaaegu võitu ja peaegu kaotust! Seega seekord ma kaotasin (ja see ajab mind väga närvi). Aga... kasutades kuulsa filmikangelase sõnu: I'll be back ;)!

Keemia - 42%. Lisada väga ei olegi. Läbi saamiseks oleks vaja olnud 50%. See aga tähendab, et pean suveeksamil saama vähemalt 65%...lisaks tegema väga hästi Lab reportid. Esimese sain 57% (mitte just kõigeparem, aga noh vähemalt sain läbi). Eksam ise oli minu arust esimese korra jaoks natukene liiga raske. Just kui arvestada aja ja ülesannete mahukuse vahekorda. Mõtlemise aega polnud. Pastakas pidi koguaeg punane olema...selleks aga ma keemias seekord veel suuteline ei olnud. :(

Anatomy - 71%. See eksam sisaldas kahte ainet - Anatoomiat ja Mikroanatoomiat. Mõlemad ained said 30 minutit ehk siis kokku tunnine eksam. Anatoomia osa eraldi oli 79%. Ei jää väga rahule, sest tegin 3 lolli viga mida unepealt praegu ka teaks...Mikroanatoomia läks enamvähem. Päris hästi tegin esimese poole, ehk siis õige/vale valikvastustega küsimustes oli ainult 2 viga (samas saab meil märkida EI TEA, neid panin 4, sest valesti vastates saad -1). Teine pool oli pildil oleva raku kirjeldus akadeemiliste sõnadega. See saadanas tõmbaski mul punktid alla, sest sain sealt ainult 54%. Harjutasin seda natukene vähe, oma süü...!:(

Physiology - 74%. umbes 60 Õige/vale vastuse variantidega küsimust, mis tuli vastata 30 minutiga. Päris karm andmine aga see on täpselt selline eksam, et kui tead siis tead ja kui ei siis...bööö. Mulle sobis. Enamvähem jään rahule, kuigi huvitav oleks näha kus vead tegin. Kindlasti ei olnud see väga raske eksam. Seega oleks natukene ehk rohkem tahtnud...

Adj Tech - 73%. Ehk siis aine mis sisaldab kiropraktika teoreetilist poolt. Üpris mahukas eksam. Materjali mida õppida oli ka üks-jagu. Jään enam-vähem rahule.

Diagnosis - 67%. Väga naljakas eksam. Nädal aega enne tegime tunnis nö. Mock exami, mis sisuliselt oligi päris eksam. Ta oli muutunud mingeid asju. Kuidas ma sealt nii vähe sain...ma ei tea, olin natukene pettunud, aga samas tean, et asju mida teada oli vaja teadsin...nii et kahtlane...

Biomechanics - 82%. Sama õppejõud, kes Diagnosis ja sama taktika...Kuidas ma seal 82 ma ei tea, sest see aine on umbes keemia valtkonda minu jaoks...aga noh kokku Diagnosiga tuleb keskmine normaalne nii et jään rahule. :)

Imagin - 75%. See oli grupi töö. Pidime umbes 4 nädalaga tegema grupi peale foto posteri. Välja töötama idee, teostuse, pimedas toas töötlema ja lõpuks posteri kokkupanema. Huvitav ülesanne.

Pycho-social - 72%. Mega mahukas materjal mida õppida. Õnneks õppejõud andis küsimused millele keskenduda. Kui arvestada, et õppisin seda ainult vahetult enne eksamit natukene siis võib rahule jääda. Iseenesest on väga huvitav aine aga tol päeval oli kaks eksamit ja teine oli tähtsam :).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 8. eksami aritmeetiline eskmine on küll 69,5%, kuid see ei tähenda midagi. Keemia läbikukkumine tähendab minu jaoks ikkagi väga valusat tagasilööki, seda enam, et mulle siin väga meeldib ja amet kui selline muutub igapäevaga südamelähedasemaks...Raskused on selleks, et neid ületada.

Tänud kõigile toetuse eest...Loodan, et suveeksamitega suudan oma altminekud heastada.

MArtyn...

Southampton

Head mõtted tulevad ikka kas potipeal või hommikusöögi lauas. Seekord toimis see teine variant :). Ehk siis, päike paistab ja mingeid plaane päevaks pole (trenni vaba päev jeee)...siis tuleb plaanid tekitada. Nii vilgataski mu silme ette umbes 30 miili kaugusel asuv suur sadamalinn Southampton. Mõeldud tehtud...sõnum kursavend Jonasele, kellel on auto teele ja mõned tunnid hiljem olimegi cruisimas lõuna kalda ühte suuremasse linna. Päris mõnus oli vahelduseks lihtsalt dzillida ja olla, mitte kuhugi tormamata nautida ilusat ilma ja mõnusat seltskonda. Lõpes asi kõik sellega, hakkasime lihtsalt mööda linna ringisõitma ja kasutatud autode müügiplatse otsima :). No millest muust mehed ikka räägivad :D. Minu arust üks parimaid päevi mis ma siin Inglismaal olles veetnud olen.

Päikest :=)

On my way BACK @ tln airport

Aega on läinud ja asja on saanud. Ehk jõulud ja uus aasta möödas, ning olen tagasi teel Inglismaale. Praegu Tallinna lennujaamas istudes mõtlen tehtudele ja võin öelda küll, et kodus oli väga väga tore. Tänud kõigile, kes selle vaheaja minu jaoks niii mõnusaks muutsid. Natukene pean endale ka tuhka päheraputama, sest nii mõnelegi heale sõbrale sai kohtumist lubatud aga paraku läks ikka nii nagu üldse ei tahtnud...KIIIIIIREKS LÄKS. Vabandan tõesti ja usun, et õpin oma vigadest ning järgmine kord sean plaanid täpsemalt paika. Nautige "ilusat" talve ilma ja olge ikka rõõmsad, eksju!

MArtyn