Väga hea on tõdeda, et praegu tunduvad asjad liikuvat õiges suunas. Kui kaks nädalat tagasi näitasin samal raja aega 26:37 siis täna juba oluliselt kiiremat tulemust. Ausaltöeldes olen isegi meeldivalt üllatunud, sest aega alla 25 minuti plaanisin aga seda, et see üpris "mõnusalt" tuleb poleks küll osanud arvata. Kohe stardist minnes sain sisse hea rütmi ja pidin ennast kõvasti tagasihoidma, et mitte käiku juurde panna vaid kadentsi hoida. Terve mineku osa oli kerge taganttuul ning teadsin, et pean ettevaatlik olema, seega sõitsin päris suure reserviga. Tagasipöördes aga selgus, et minu õnneks pole see vastutuul ka väga hull (vastutuult küll praegu sõita ei jaksaks), tuntav aga mitte hull. Seega suutsin hoida sama kiirust ning viimased 3,5km keeresin gaasi nii põhja kui see võimalik oli. Seda peab küll ütlema, et intensiivse tööga keha ikka üldse harjunud ei ole. Mis on ka loogiline, sest need treeningud seisavad kõik alles ees. Lõpuks suutsin ennast päris tühjaks pigistada ja see on ikka ütlemata kaiff tunne küll...täna meenus, miks see eraldistart nii väga mulle meeldis - kiirus ja enesesundimine, sa oled üksi, sa pead suutma mõelda kaugemale kui 60''...ja paganama hea on kellestki parem olla :). Aeg täna siis
24:54 ja koht 6. See koht mind väga ei huvita, praegu on tähtsad vaid numbrid kellal ja ENESETUNNE. Väikse võrdlusena võib tuua, kui 2nd tagasi kaotasin toona ja ka täna 2koha saanud mehele 1:42 siis nüüd 1:18...24 sekundit kahe nädalaga ei ole just väga paha 10mile peal. Eriti kui mina sõidan rattaga millel on peal sõbralt laenatud clip-on eraldi pulgad, mis kuidagi minu lenksu küljes püsida ei taha ning lahti loksuvad, ehk siis mina pean neid hoidma, mitte nemad mind :). Ja see asend seal rattapeal on ikka väga vale, pool jõust läheb kuhugi metsavahele jalutama ja kogu õues liikuv tuul leiab just mind ülesse. See vend aga - raam LOOK KG 496, Zipp'i ketas ja 808 jne. Aga pole hullu, praegu peabki raske ja vastik olema :)
Kirjutamisteni,
MArtyn
