VeereM

Minu tegemisi seoses rattasõiduga Inglismaale saab jälgida: www.veerem.com ja facebook liitudes VeereM leheküljega :)

Suur tänud Hawaii Expressile ja Food studiole kes selle ettevõtmisele õla alla panid! :)

Kirjutamisteni

MArtyn

Wimbledon 2011

Sai siis esimest korda suure slämmmi turniiril käidud. Elamus, peab tunnistama, oli vägev ja soovitan kõigil kellel vähegi võimalust ja huvi see kunagi ära teha. Järgenevalt kirjutangi vähe pikemalt kuidas ja mida teha, et pileteid ikkagi saada, sest nagu selgus polegi see nii lihtne.

Pikalt sai Wimbledoni koduleheküljel silm peal hoitud, et teada saada, millal ja millisel väljakul Kaia mängib. Oluline oli see just sellepärast, et All England Tennis Clubis on kokku 20 väljakut, milledest Central Court, No 1, No 2 ja No 3 on nö peaväljakud ehk piletid on oluliselt kallimad ja mis peamine, väga keeruline saada (pikamelt hiljem). Nimelt on Wimbledoni tenniseturniir maailmas ainulaadne, mitte ainult oma muruväljakute poolest, vaid ka pileti süsteem on aja proovikivile vastu pidanud ja säilinud nii nagu ta aastakümneid olnud on. Kui suur osa täpselt ma ei oska öelda, aga ilmselt enamus peaväljakute piletitest müüakse välja läbi interneti (mega kalli raha eest - esimese päeva Central Court pilet maksis 400-700£, võrdluseks finaali oma on pea 4000£), kuid 500 piletit jäetakse eelmüüki andmata. Just need piletid on tavainimesele väga ahvatlevad ning nende saamiseks on välja töötatud suur süsteem (mis uskuge või mitte töötab!!). Mis puudutab väljakuid 4-19, siis need piletid on odavamad (20£) ja eelmüüki neid üldse ei lasta, ehk 6000 piletit müüakse kohapeal. (teadmiseks, et kõik rahaga arveldamine Wimbledonis käib ainult sulas, nii et on väga tähtis piisaval hulgal seda kaasa varuda) Ilmselt nagu aru hakkate saama, tähendab see väga palju inimesi, kes kõik tahavad näha suurepärast tennist!
Kui selgus, et Kaia mängib väljakul 15, oli selge et tuleb minna! :) Algselt sai otsustatud, et sõidame Bournemouthist välja kell 7.00 ja oleme kohal 9 ajal hommikul. Pärast mõne tunnist internetis tuhlamist sai selgeks, et tegu pole eesti korvpalli finaaliga ja tuleb minna oluliselt varem. Saigi siis ärgatud 4.00. Pärast hommiku sööki ja kottide pakkimist olimegi juba 5.30 Wimbledoni poole teel. Peab tunnistama, et kodu juures sadav vihm ja hall taevas väga palju lootust ja motivatsiooni nende piletite pärast võidelda ei sisaldanud, aga otsustasime ikkagi minna. Peale 2h sõitu olimegi kohal. Mega suurele kompleksile lähendes tuli ka see eriline tunne nagu midagi suurt hakkaks kohe juhtuma... ja hakkaski, ikkagi Wimbledon 2011 avapäev! :) Kuna olime kergelt teadmatuses ja natukene ka "paanikas" mida edasi teha ja kui kiire meil järjekorda saamisega on, siis muutsime oma algset plaani parkida auto eemale ja tulla bussiga tagasi kompleksi juurde. Nimelt eemal (Morden Park) oli parkimise hinnaks 15£ võrreldes 25£, mida küsiti kohe mänguväljaku kõrval asuval parkimis platsil, kuid miinus oli see, et pidi sõitma 30minutit bussiga. Parkimisplats oli tehtud Wilmbledon Parkis asuvale golfi väljakule ja kui sinna jõudsin olin üks esimesi. Just siis kui olin auto ära parkinud ja mõtlesin, et asi polegi äkki nii hull sain kõne Liinalt, kes koos Emmega olid juba järjekorda läinud, et järjekord on MEEEEGAAAAA. Siis oli küll korraks selline tunne, et kas tõesti jääme ilma...aga õnneks ma teadsin, et kokku saavad piletid ligemale 7500 inimest ja ei ole võimalik et enne kella 8. hommikul on juba selline mass kohal. Nimelt see järjekorra süsteem toimib väga lihtsal põhimõttel, kes ees see mees. Alates 2005 aastat muudeti "järjekorra" reegleid päris palju, sest toona juhtus seal päris suur õnnetus ja oli selge, et asjad vajavad muutsi. Kui varasemalt oli kaks "järjekorda" (kumbagi anti võrde kogus pileteid), siis nüüd on vaid üks ja sisse pääs väravast number 3. Suurima muutusena jägatakse nüüd rivis olijatele järjekorra numbreid, mis välistab närvilised vahele trügimised. Ehk siis järjekorda jõudes antakse sulle number, mille pead esitama kui piletit lähed ostma. Meie numbrid oli kuskil 3500 juures, ehk oli selge, et me saame sisse aga kas ka õigele väljakule... Nagu hiljem selgus siis väljakutel 4-19 ei ole eraldi pileteid ja saad ise valida millist mängu ja kus vaadata tahad. Nii me siis asusimegi kella 8st ootama, millal sisse laskma hakatakse. Huvitav oli vaadata kuidas see ussisaba kujuline "järjekord" koguaeg kasvas, ning nüüd tagant järele mõeldes, oli varem välja minemine ainuõige otsus, sest kui me oleks 10 ajal jõudnud, siis me enam pileteid saanud ei oleks. Väravad avati 9.30 ja kuskil 10st olime pidevas liikumises tennise väljakute poole. Peab tunnistama, et seal väljakul ootamine ei tundunud üldse tüütu, aeg kuidagi lendas. Seal on olemas kõik vajalik - korralikud vetsud, toitumis võimalused (burger kuskil 3.50£) ja mega head ning lahked töötajad, kes igal võimalusel sinuga räägivad ja aitavad! "Järjekord" on väga hästi korraldatud- terve tee ulatus on aiaga turvatud, jagatakse flaiereid ja pakutakse erinvaid jooke. Huvitava asjana tuli läbi minna turvakontrollist, mis sarnanes lennujaama omale, kuid polnud õnneks nii karm. Mul oli õla kotis iPad, mille peale turvatöötaja tegi väikese nalja, et ta peab selle konfiskeerima. õnneks sain naljast suht kiirelt aru :)
10.45 olimegi väravate juures, et sellesse kuulsasse keskusesse siseneda. Wimbledon tähistab see aasta oma 125. aastapäeva. Esimesed paarkümmend aastat küll mitte selle sama kohapeal, kuid see ei muuda väiksemaks selle koha aurat. Iga pisi detail on läbimõeldud ja kõik on väga ilus, täpselt nagu piltidel. Sisse saades oli meie esimeseks sihiks ära vaadata väljak 15 kas seal ikka kohti on veel. Meie rõõmuks olime ühed esimesed seal ja saime endale kohad valida (tegemist on suht väikese väljakuga max 100 kohta). Mõne aja istunud seal siis vaatasin vähe ringi ja mõtlesin endamisi, et kuidas nad siit väljakult tele ülekannet hakkavad tegema...nagu hiljem selgus ei teinudki!
Kaia mängust pole mõtet pikemalt rääkida ja seda põhjusel, et sellest pole midagi rääkida...Kui ta oma lihtvigade arvu (loe: lolluste) väiksemaks ei saa siis tema edetabeli koht hakkab väga kiiresti kukkuma.

Pärast Kaia mängu lõppu jalutasime selles tohutus kompleksis ringi ja siis sain aru kui palju seal inimesi tegelikult on. Näiteks on seal suur ekraan kust saab vaadata Central Court'i mängu ja see on niimoodi nõlva peal, et ka tagapool olijatel oleks hea vaade, ja kõik see ala oli inimesi täis.
Õnnestus ära näha ka kui kiiresti suudetakse väljakud vihma saabudes kinni katta. Selleks läheb vaja 5-6 inimest ja mitte rohkem kui 5 minutit mis järel soe õhk katte ja muru vahele lastakse, et muru kuivatada.

Lühidalt öeldes väga huvitav päev ja kindlasti väärt varajast ärkamist :)

Kirjutamisteni,
MArtyn

Vana-Uus

Oktoobrist alates olen sportlikus mõttes "tavainimene" olnud. Mitte, et ma oleks kordagi mõelnud ja arvanud ennast olevat võistlussportlane aga huvitavate mõtetega harrastaja kindlasti. Miks nii läks? Sellel on mitmeid põhjuseid...
1) Ebarahuldavad tulemused - kuigi vorm oli ühel hetkel väga hea siis tulemuseks seda realiseerida ei õnnestunud.
2) Selg - tihedalt seotud esimese punktiga. Nimelt kadus ühel hetkel vasakust jalast jõud ära. Miks ja kuidas see juhtus on tänaseks selge aga pikemalt lahkama ei tahaks hakata. Probleem on enamvähem lahendatud (samas pole täis võimsusel sõitnud veel).
3) Kool - selle aasta akadeemiline koormus on väga karm olnud. Ilma liialdamata öeldes sisuliselt 2x maht võrreldes eelmise aastaga.

Pean tunnistama, et selline mitte regulaarne treenimine ja plaanide järgimine oli vahelduseks väga hea. Aega oli palju rohkem ja üldse oli elu rahulikum...

Nüüd kui ilmad on jälle ilusaks läinud siis hakkab vaikselt tagasi tulema ka isu ratta selga istuda. Saigi siis selline tagasihoidlik velo kokku pandud millega, kui isu tuleb, sõitma saaks minna.
Sadul on nüüdseks liikunud vähe paremasse asendisse aga uut pilti pole teinud veel :)

Tegin paari päeva eest ka väikese testi vaatamaks mis seisus ma olen. Kuna minu powermetril (Powertap) sai hiljuti vahetatud Torque tube siis tundub, et uus tube loeb vähe kõrgemalt kui vana. Samas olen vähe asju uurinud ja see pidi normaalne olema ning ilmselt luges vana ka natukene madalalt. Tegin vana hea tuntud CP20 testi mida olen korduvalt ennegi teinud. Eelnevalt pukis ja nüüd siis maantee peal. Suutsin hoida keskmist 300W mis võrdluses eelmiste testidega ei ole üldse hull. 2009 ja 2010 aasta oktoobris tehtud testidega väga samas augus. Hetkel see ei ole muidugi pea tähtis, sest võistlema ilmselt tagasi veel ei kipu rohkem sõidan ikka selle jaoks, et kooliks pea värske hoida...

Uute väntamisteni :)
MArtyn