Martin&Liina teel koju

PÄEV 1. (kolmapäev)

Nagu meile omaseks saanud läks seegi lahkumise päev Inglismaalt väga pingeliseks. Kuigi pakkisime terve päeva ja oma arust üritasime kenasti graafikus püsida, siis lõpuks lahkusime ikkagi 45min pärast esialgset plaani. Seekord olid aga igast kõrgemad jõud meie poolt ja kuna mitte ÜHTEGI ummikut tee peal ei olnud siis jõudsime ilusa varuga Doverisse. Ehk siis 300km kotis ja 22.25 lahkusimegi sellelt Kuninglikult saarelt...nuuuuks nuuuks :) Uus päev algas juba päris euroopas. Kus enamus asjad on nii nagu enamus maailmast seda normaalseks peab :)

PÄEV 2. (neljapäev)

Calais' e jõudsime 00.25 kohaliku ajajärgi. Edasi oli siht selge GPRS sai suunaks Haltern am See mis asub Hohe Mark National Park's. Mulle meeldib öösel sõita (muidugi magada meelib rohkem), sest siis on hea rahulik ja saab oma tempoga panna. Prantsusmaa sai läbitud ühe ampsuga ja vast pool Belgiat ka kuni meie punane välk vajas jõujooki. Kuna juba seisma oli jäädud siis otsustasime Liinaga väikse söögi pausi ka teha, kell oli siis umbes 2. Kõhud täis panime edasi kuni umbes 10km hiljem Liina avastas, et ta oli oma ainukesed jalavarjud - plätud õue auto kõrvale unustanud. Mis siis ikka, ots kässeriga ringi ja tagasi. Õnneks kõik need reka kollid magasid veel ja oh üllatust need plätud lebasidki seal. Õnnelik töö õnnetud aga ajaliselt oli see kogu jamamine meile maksma läinud miski 30min. ÕNNEKS veel ei olnud vaja laevapeale kihutada :) Kuskil Eindhoveni lähistel hakkas päike tõusma ja valgeks läks maa. 450km jällegi kotis ning peale 6 olimegi telkimis kohas. Viskasime oma tutika telgi püsti ja kerisime magama ära. Pean tunnistama, et siis kui oleks saanud magada seda unekest väga ei olnud, sest kes siis valges ikka magama läheb :) ja teiseks no niiiiiiiiiiii umbne oli. 10ni pigistasime välja ja siis piknik hommikusööök. Kuna camping kus oleme asub rahvuspargis siis on tegemist täitsa ilusa kohaga. Lähedal on järv millepeal käisime vesiratta vuramas ja siis tunnikese passisime rannas aga kuna ilm on lihtsalt niiiii vastikult umbne, siis seal kaua ei saanud passida. Ma ei tea mis värk on aga päikest nagu väga pole, kuskil sügava pilve seest midagi paistab...aga kuumus on karm. Nüüd ma siin istun keset metsa, jah täiesti uskumatu siin on WIFI :D, ja mõtlen, et võiks miski üksik tuul mind tabada jah just ainult mind, sest ainult minul on ju palav :)

MArtyn