Viis aastat tagasi septembris Inglismaale jõudes istusin köögis ning vaatasin bucs.org.uk kodulehte. Lappasin vanu protokolle ja enda üllatuseks ei tundunudki need ajad nii kõvad seal. Tuli naeratus näole ja mõtlesin endamisi, et ühe medali võtan vähemalt... Nüüd 5 aastat hiljem lappan jällegi protokolle ja Martin Kummi nimel ühetegi medalit ei ole! Veel enamgi, kõrgemaks kohaks on alles 8. Seegi on saavutatud päeval, mida mäletan kui eilset... seda valu on lihtsalt võimatu unustada. Samas võib öelda, et olen stabiilne olnud, ehk siis kõik võistlused, kus stardis käidud, olen top 10 lähedal. Keskmisel tasemel nagu polegi viga, aga seda eneseületust pole olnud...või noh vähemalt kohaliselt see ei kajastu. Kindlasti olen olnud väga heas vormis ja seda just 2010. aastal kui medalist lahutas 38s. Tugev astma hoog aga ei võimaldanud enamat 8 kohast. Sellele järgnes igasuguse sporditegemise põlastus. Järgnenud 10 kuu jooksul aga tuli vaikselt isu tagasi ja see tipnes matkaga Eesti-Inglismaa. Sealt edasi tundus loogiline treeningute jätkamine ja aprilliks olin jällegi piisavas vormis, et kahel korral top 10 sõita. Ülikool oli rahul, ja ise ka enamvähem, sest sellest treenitusest oli raske rohkemat tahta.
Viimased kuud olen otsinud vastust küsimusele, et mis edasi? Kas tunnistada ennast liiga ambitsioonikaks ja vanduda alla püstitatud eesmärgile või anda viimane lahing? It aint over before fat lady sings... Kui päris aus olla siis praegusest seisust medalitele tõusta tundub peaaegu võimatu. Kui panna asju numbritesse, siis selle aasta 10 mile meistrikatel hoidsin keskmist watti 340-350, et võidelda medalite eest on vaja minimaalselt 380w - seda siis 76kg võistluskaalu juures. 40w lisamine aastaga on sisuliselt võimatu eriti kui tegu pole täiesti treenimata sportlasega. Eelmine hooaeg õnnestus juurde treenida ~25w. Seda enamasti põhja ladumise käigus, sest intensiivsusega tegeleda kahjuks väga ei jõudnud. Nende lõikudega, mis sõitsin, sain juurde vast ~5w ehk siis suures laastus võib rääkida kasutamata reservidest umbes ~20w väärtuses. Samas oli selle aasta possa oluliselt vähem aerodünaamilisem kui varasemalt. Lihtsalt polnud aega possas piisavalt sõita ja asendit piisavalt muuta. Seega siin on väike varu. Samas tuleb arvestada, et paari viimase kuu jooksul olen ratast näinud ainult telekast, ehk siis oletatav 20min võimsus võiks olla ~310w hetkel. Seega on jutt juba minimaalselt 70w lisamisest mitte just kõige kogenematule sportlasele. See teeb 10w kuus :D. Igaüks kes on vähegi trenni teinud ja teab poweri numbritest midagigi, nõustub minuga, et see on peaaegu võimatu...
Samas see on minu viimane võimalus ja peale pikka kaalumist otsustasin, et seni kaua kui aprilli lõpus kellad kinni löödud pole, on mul võimalus. Tahan kaasa teha maksimum programmi, ehk siis oktoobri lõpus plaanin sõita ülikoolide mäkke ronimise võistlused. Kuidas see asi kõik välja nägema hakkab, ma veel ei tea. Ideaalis oleks hea, kui ma saaksin keskenduda ainult ülikoolile ja treenimisele ning ei peaks jooksvate planeerimistega tegelema, kuid paraku ei tundu abiväe tekitamine enda kõrvale majanduslikult ikkagi reaalne. Üks on aga kindel ilma lahinguta ma siit ei lahku!
NB! Ja eriti motiveeriv on see, et mul pole isegi võistlusratast :D
Kirjutamisteni,
MArtyn
No comments:
Post a Comment